Collegium Musicale tähistab Saksamaal Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva

Collegium Musicale

fa-facebook

Collegium Musicale tähistab Saksamaal Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva

Kammerkoor Collegium Musicale alustab täna reisi Saksamaale, et anda pühapäeval, 28. mail Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevale pühendatud kontsert Leipzigis. Kontsert toimub koostöös Eesti saatkonnaga Saksamaal.

Ettekandele tulevad Rudolf Tobiase motetid ja vaimulikud laulud, sh Otsekui hirv ja Eks teie tea. Ühtlasi kõlab kontserdil Saksa tuntud helilooja Max Regeri looming – ühendab neid kahte meest lisaks Saksamaale ka sama sünniaasta – 1873.

„Rudolf Tobias tegutses Eestis küll vähe aastaid, kuid tema mõju Eesti professionaalsele muusikale oli väga suur. Oma loominguga oli ta nö ajast ees – ka tänapäeval kõlab see värskena. Uhke, et Hiiumaalt selline helilooja on,“ ütles dirigent Endrik Üksvärav.

Lisaks Collegium Musicalele on kontserdil kaastegev Tobias Orzeszko (orel, dirigent) ja kohalik kirikukoor. Kontserdi toimumiskoht: Evangelisch Reformierte Kirche zu Leipzig
Collegium Musicale kontsertreisi toetab Kultuuriministeerium.

Eestis saab Collegium Musicalet kuulda laupäeval, 3. juunil Kärdla kirikus, kus festivali „Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150“ kontserdil kõlab lisaks Tobiasele ka teiste Hiiumaaga seotud heliloojate looming, sh Marianna Liiki teose maailmaesiettekanne.

Helilooja ja organist Rudolf Tobias on üks eesti rahvusliku heliloomingu ja rahvusliku muusikakultuuri tekkimise juhtfiguure. Ta on esimene eesti rahvusest helilooja, kes omandas akadeemilise kompositsioonihariduse. Tema tegevus ja looming mõjutasid olulisel määral varases kujunemisjärgus Eesti muusikaelu.

Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Käinas, Hiiumaal. Muusikat hakkas talle õpetama esialgu isa, kes oli ametilt köster ja kes tegeles ka orelite ehitusega ning parandas ja häälestas klavereid ja oreleid. Esimesed säilinud heliloomingulised katsetused Tobiaselt pärinevad 1882. aastast, mil ta oli vaid 9-aastane. Tobiase kirjutatud on eesti muusika esimene sümfooniline teos (avamäng “Julius Caesar”, 1896), esimene kantaat (“Johannes Damaskusest”, 1897), esimene klaverikontsert (1897), esimene klaverisonaat (1897), esimene keelpillikvartett (1899), esimene oratoorium (“Joonase lähetamine”, 1909), esimene programmiline helitöö (“Walpurgi burlesk”, 1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed arvestatavad klaveriteosed ning esimesed polüfoonilised helitööd klaverile ja orelile.

Aasta alguses valminud Erkki-Sven Tüüri koorimuuskaalbum „Canticum Canticorum Caritatis“ pälvis tänavu mais Saksamaa plaadikriitikute ühenduse auhinna -„Preis der deutchen Schallplattenkritik“.

Koori tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Go Hotel Schnelli ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla.

X