Miracle!

11 juuli 2011 — Kategooria: Blogi

Tänane päev läheb ajalukku. Kui mitte kellegi teise jaoks, siis vähemalt meie koori jaoks küll. Hommikune proov 19. saj kavaga oli ikka päris kole…kui otse välja öelda. Lavale minnes toimus aga muutus, eks kõik võtsid ennast kokku ja see, mis kõlas, oli jällegi päris ilus! Uskumatu! Kuid järjest uskumatumaks läks. Pärast Crucem Tuami laulmist öeldi meile tänase päeva uudis – oleme saanud Grand Prix vooru! Mega!!!! Jeee!!!! Järelikult pidime vähemalt ühes kategoorias olema parimad ja võitma. Asusime proovi tegema. Kerge see ei olnud – oli see juba kolmas festivalipäev ja tänagi seljataga 2 vooru. Samuti tahtis kuumus võtta kõik, mis võtta andis. Kui lavalt maha saime oli tunne, et nüüd rohkem enam ei laula. Hakkasime ennast sööma sättima, kui dirigendile tuli kõne, et õhtuseks gala-kontserdiks oodatakse meilt laule neljast kategooriast + Crucem Tuam. What? Miks meie? Nii palju? Kraadiklaas näitas selleks hetkeks 38 kraadi asemel juba 33 ja tundus, et vähemalt ilm on normaalsemaks läinud. Et pole enam niiii palav!:)
Auhinnatseremoonia alguses kutsuti lavale igast koorist 2 esindajat. Meilt läksid dirigent Endrik ja president Kristel Marand. Kooriga istusime kõige ülemisel rõdul. Ning siis see algas – nimede lugemine alates 6-ndast kohast. Ja esimene koht – Collegium Musicale! Terve ülemine rõdu rõkkas rõõmust.

Ei suutnud veel toibuda, kui kuulsime taas, et esimene koht – Collegium Musicale! Mida? Meie jälle! Itaaliakeelne naisterahvas jätkas teadustamist. Ja taas kutsuti esikoha karikat vastuvõtma Collegium Musicale! Ning siis veel kaks korda!!!! Täiesti uskumatu. Selline auhinnasadu! Kallistused-pisarad-rõõm! Sõnulseletamatud tunded. Vägev! Samuti oli nüüd selge, miks meilt nii paljudest kategooriatest lugusid taheti. Laulsime oma lood ära ja kuulasime teisi. Iraanist pärit vokaalansambel ja Tenerifelt pärit koor olid jätkuvalt vägevad. Samuti Indoneesia koor. Seejärel paluti Grand Prixvooru diplomite ja preemiate üleandmiseks lavale kõigi kuue Grand Prix voorus osalenud koori dirigendid. Alustati loomulikult tagantpoolt. Kui 3. koht oli ette loetud ja meie ei olnud veel midagi saanud, siis… ja ka teine koht ei olnud meile…tuli ära!…tõesti?!

Saime Grand Prix!!!!

Ka Endrik laval ei suutnud seda uskuda! Tormasime lavale teda kallistama. Seejärel laulsime lõpetuseks Tormise “Jaani hobu”. Saal muudkui aplodeeris. Ja meie muudkui kummardasime…

Õue jõudes oli kell 00.15 ja termomeeter näitas 31 kraadi!