20.-21. novembril kell 19.30 LAT.EST “The first to leave”
Collegium Musicalel on rõõm olla kaasatud Läti-Eesti ühisprojekti “The first to leave”, mida saab kogeda 20.- ja 21. novembril kell 19.30 Tallinn Kanuti Gildi SAALis.
LAT.EST programmi tuumaks on uus teos “The First to Leave” (“Esimesena lahkuja“). Alates esimest residentuurist aprillikuus Oleri’s on kaheksa etenduskunstnikku Lätist ja Eestist otsinud ühist teemat, mis oleks huvitav nii kõigile asjaosalistele kui ka publikule mõlemas riigis. Olgugi et suhtumine liivlastesse on kummaski riigis erinev, on see rahvus mänginud olulist rolli riigiks olemise ning Lätis ja Eestis valitsevate erinevate ideoloogiate kontekstis. Liivlaste saatus on kui meeldetuletus kõige ebapüsivast loomusest siin maailmas ja kui hoiatus, et ühe väikese rahvuse kadumine võib olla kiire ja kohene. Etendus vaatleb lähemalt kummagi riigi poliitika rolli liivlaste elus ja mida täna tähendab olla liivlane? Lõpuks küsib see küsimuse: „Kas kadumine on päriselt tragöödia?“
„The First to Leave“ autoriteks on helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Austra Hauks ja Epp Kubu, koreograafid Joanna Kalm ja Karolin Poska, visuaal- ja videokunstnik Kristina Norman, dramaturg, lavastaja ja etendaja Kārlis Krūmiņš ning lavastaja Valters Sīlis.
“Ma arvan, et see tükk ei saa olema niivõrd liivlastest kuivõrd erinevatest vaadetest liivi teemale. Ajal, mil Läti ja Eesti olid vastasutatud riigid, oli neil erinev ideoloogiline toetuspind. Läti jaoks oli oluline leida viis, kuidas rahvust ühendada, tulenevalt Läti territooriumil kõneldavatest erinevatest keeltest ja liivlasi nähti kui tähtsusetut gruppi selles protsessis. Samas kui Eesti riigi jaoks oli oluline otsida juuri laiemas finno-ugri kultuuris, kuhu samuti kuulusid liivlased. Nende lahustumist Läti kultuuri tajusid eestlased tragöödiana. Mitmed kultuuriaktivistid ja folkloristid ning samuti poliitikud tõstsid päevakorda liivlaste kadumisest päästmise. See ei sobinud kokku läti suure narratiiviga. Tekkis konflikt Oskar Looritsa – kõige silmapaistvama folkloristi ja liivi kultuuri uurija – ümber. Tema kogus kokku ja koostas liivlaste rahvalaulude „piibli“. Väidetavalt sisaldas see kogumik kõiki teadaolevaid liivlastele laule. Üks neist lauludest “Tšītšōrlinkizt”, tegemist on kõige vanema liivi lauluga, kordub lavastuse käigus.” Kristina Norman
“Üks selle lavastuse teemadestkäsitleb viisi, kuidas mingi enamus tarvitab võimu vähemuse suhtes ja püüab muuta viimast olematuks. Mingit probleemi, mis puudutab väikest arvu inimesi, saab ignoreerida, sest see puudutab üksnes 0.5% elanikkonnast… Läti kirjanik Aleksandrs Grīns kirjutas sellest, kuivõrd kasumit mitte andvad liivlased olid ja kuidas nende olemasolu ennast ära ei tasunud. Aga globaalses kontekstis ei tasu ka lätlaste olemasolu ennast ära! Proovi vaid võrrelda, kui palju rohkem kasumit teenib vene keeles kirjutatud raamat läti keeles kirjutatu kõrval. Kasumlikkuse argumenti, mida võiks kasutada mõni hiigelrahvus, kasutasid lätlased liivlaste vastu!” Valters Sīlis
“Inimeste võitlus oma õiguse eest olemas olla on paeluv, kuidas see ära lõigatakse erinevatel viisidel ja mis lõpuks alles jääb. Pole nii, et kõik kaob. Pole absoluutset lõppu. Pigem võtab see teistsuguse kuju. Keegi ei kaota isiklikult kultuuri. Sa võid tunda end oma kultuuriga väga üksikuna, aga see on midagi muud.” Kārlis Krūmiņš
“See ei käsitle üksnes liivlasi. Me tahame tähelepanu pöörata kõigele, mis on välja suremas. Mu sõber, kes elab väikesel saarel Austraalias, postitas Facebookis sõnumi viie linnuliigi kohta, mis seal välja olid surnud. Nüüd on seal rotid igal pool. Ma soovin mõtiskleda selle üle, kuidas kõik muutub – midagi sureb ja midagi muud tuleb selle asemele. See on osa loodusest, looduslikust tsüklist.” Epp Kubu
LAT.EST festival saab teoks vahetult pärast Läti 100.sünnipäeva Kanuti Gildi SAALis ning tutvustab Läti kaasaegseid (etendus)kunstnike ning nende mõtteid ja tegemisi. Samuti on see pühendatud koostööle ja kõigele mis meid ühendab.
LAT.EST festivali korraldab Kanuti Gildi SAAL koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga ning see kuulub nii EV100 kui LV100 kultuuriprogrammi.
fa-facebook